Kui palju kala me tohime püüda?
Et hoida meie loodusvarasid ka tuleviku tarbeks, otsustab EL igal aastal teadlaste abil, kui palju tohib kala püüda.
Mida enam on meres kala, seda enam saavad meie kalurid neid püüda. Aga kui kalavarud kahanevad, peame vähendama kalapüügiga põhjustatud survet, et varud saaksid taastuda.
Hea uudis on see, et see meetod toimib!
Teisalt võib sama kalaliik olla ühes merepiirkonnas arvukas ja teises kohas taas ohustatud. Seepärast peame igal aastal oma püügitegevust kohandama.
Euroopa vesiviljeluse potentsiaal
ELis on 447 miljonit elanikku. Me ei saa kala ja mereandidega varustamisel jääda lootma ainult looduses elavate kalade püügile. Meres ei ole lihtsalt nii palju kalu! Seepärast vajame ka vesiviljelust, mis tähendab kala, koorikloomade ja vetikate kasvatamist.
EL toetab kestlikke vesiviljelustavasid.
ELis on peamised vesiviljelustooted rannakarbid, lõhe, besuugo, vikerforell, huntahven, austrid ja karpkala.
Vesiviljelusel on ka teisi eeliseid. Sellega saab tegeleda ranna lähedal või isegi sisemaal, et teil oleks alati tervisliku kala ja mereandide värske kohalik allikas. See võib ka luua uusi töökohti.
Hea meie tervisele, hea keskkonnale
Kala, koorikloomad ja vetikad on head valguallikad. Need on ka keskkonnale kasulikud.
Samuti aitavad kestlikult majandatud vesiviljeluse teatavad liigid hoida ökosüsteeme ja elurikkust.
Koorikloomad on tõelised keskkonnakaitsjad: nad puhastavad vett, võivad aidata ranniku erosiooni leevendada ja isegi olla abiks meie võitluses kliimamuutuste vastu. Ühe kilo rannakarpide tootmisel eraldub vaid 200 g CO2, samal ajal kui sama koguse veiseliha kohta eraldub seda 34 kg!
Loodusest kogutud või meres kasvatatud vetikad on üldse üks täisväärtuslikumaid toiduaineid!
Vetikates on vähe rasva ja palju kiudaineid, mikrotoitaineid ja bioaktiivseid ühendeid ning need on ka keskkonnasõbralikkuse poolest tipptasemel!
Vetikate jaoks ei ole vaja maad, väetist ega magevett. Need aitavad merekeskkonda taastada, eemaldades eutrofeerumist põhjustavaid toitaineid. CO2 eraldamise asemel eemaldavad vetikad süsinikku (mis põhjustab hapestumist) ja toodavad hapnikku.
Seepärast julgustab EL vetikaid kasvatama ja koguma.
Kokandusnõuanne: vetikaid saab kasutada toidu põhikomponendina ja lisandina või segada salatisse. Vetikaid saab isegi lisada maitseainena supile.
Lisateave
Ühine kalanduspoliitika – Euroopa kalalaevastiku kestliku haldamise ja kalavarude kaitse eeskirjad
Brošüür ELi vesiviljeluse kohta – kestlikkuse tagamise suunised
ELi algatus vetikate potentsiaali täielikult ärakasutamiseks